Maailm on arvamusel, et Saksa mundris võidelnud eestlased olid natsid. Nii see aga pole. Saksa sõdurimundri kandmine ei teinud inimesest veel natsi. Sama jabur oleks nimetada igat punaarmees teeninud Eesti poissi kommunistiks. Miks peetakse aga meie sõdureid natsideks? Eks ikka seepärast, et erinevalt Soomest, ei ole meil õnnestunud maailmale selgitada oma osa Teises maailmasõjas - meie sõdurid kaitsesid Eestit NSV Liidu pealetungi vastu.
1944. aasta alguses oli Punaarmee jõudnud Eesti piiridele. Sellest tulenes kartus, et Eesti okupeeritakse taas Nõukogude Liidu poolt ning varasemalt läbi elatud punane terror kordub. Peaminister, presidendi ülesannetes, Jüri Uluots ja Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsusid Eesti mehi liituma Saksa mobilisatsiooniga kodumaa(!) kaitseks. Sama Rahvuskomitee kuulutas ennast hiljem Jüri Uluotsa nõusolekul kõrgema riigivõimu kandjaks Eestis. Seega järgisid Eesti poisid kutset võitluseks meie iseseisvuse taastamise ja kodumaa vabaduse eest. Meie sõdurite armastus oma maa ja rahva vastu oli nii suur, et punaarmee pealetung suudeti peatada tervelt üheksaks kuuks.
17. septembril 1944.a. algas Saksa vägede väljatõmbamine Eesti mandriosast ning presidendi kohusetäitja kuulutas välja iseseisva Eesti seadusliku valitsuse Otto Tiefi juhtimisel. Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp. Eesti Vabariik deklareeris ennast käimasolevas sõjas neutraalseks. Sellest teatati kogu maailmale, kuid vaatamata sellele, olime jäetud oma võitlustes üksinda. Ning mis sellega kaasnes, teab meist igaüks.
Tänaseks on Eesti taas iseseisev. Meie sõdurite võitlusest on möödas 64 aastat, kuid Riigikogu pole tänini andnud poliitilist hinnangut Teise maailmasõja sündmustele Eestis aastail 1939 - 1944. Eesti sõdurite võitlust Teises maailmasõjas kommunistliku NSV Liidu vastu pole tunnistatud võitluseks Eesti riikliku iseseisvuse eest, ehkki NSV Liit oli Teise maailmasõja alguses Eesti Vabariigi okupeerinud. Seda võitlust pole ka võrdsustatud Vabadussõjas võidelnud Eesti sõdurite panusega.
Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 andis möödunud suvel Võrumaa Sõjameeste ühendusele lubaduse, et anname oma panuse õigluse jaluleseadmiseks. Esimeseks sammuks on meie ettepanek sisse seada Eesti Rahva tänumedal ja autasustada sellega vabadusvõitlejat ning Raudristi Rüütliristiga autasustatud kapten Harald Nugiseks`i. Me usume, et suudame sel moel tõmmata üldsuse ja poliitikute tähelepanu Teise maailmasõja kaitselahingutes osalenud Eesti sõdurite olukorrale.
Harald Nugiseks`i on esitatud seitsmel või kaheksal korral presidendile riikliku autasu saamiseks. Nugiseks`i panus Eesti kaitselahingutes on korvamatu ning ka laitmatu elukäik teevad temast sobiva kandidaadi. Iga kord on aga Haraldi nimi medalisaajate nimekirjast maha tõmmatud.
Seega peame tunnustama ja austasustama ise, kodanikualgatuse korras, meest keda meie poliitikud püüavad unustada või koguni maha vaikida. Seepärast seame sisse Eesti Rahva tänumedali.
Jõgevamaa sõjameeste ühingu esimees Kuuno Paeveer on öelnud ajalehele Vooremaa, et “Eesti Rahva tänumedal kõlab väga sobivalt. Harald Nugiseks võib seda oma südames pidada ehk tähtsamakski kui Saksa riigi kõrget autasu”.
Vabadusvõitleja kapten Harald Nugiseks`i autasustamine on sammuke Eesti sõdurite au taastamise suunas.
Maailma tuleb veenda, et Eesti rahvas pidas kaitsesõda meid okupeerinud Nõukogude liidu vastu. Me ei olnud natsid.
Kolonn kutsub kõiki liituma meie kodanikualgatusega. Toetada saab Eesti Rahva tänumedalit mitut moodi. Kellel võimalus, võib annetada sümboolse summa MTÜ Noorteühendus Kolonn Nr.1 arveldusarvele 10220066694013.
Medali statuudi kohaselt tuleb koguda 10 000 toetusallkirja. Eesmärgini jõudmiseks vajame Sinu abi. Toeta Sinagi tänumedali sisseseadmist oma allkirjaga kas läbi Kolonni kodulehekülje
www.noortekolonn.org või saada oma nimega postkaart aadressil Ropka 8-6, 50111 Tartu.
Kolonni koduleheküljelt on ka võimalik alla laadida allkirjade kogumise leht aadressil
http://www.noortekolonn.org/toetan.pdf , millele saaksid toetusallkirja anda kõik Sinu perekonnaliikmed või miks ka mitte töökaaslased ja sõbrad.
Kõigi Eesti Rahva tänumedali toetajate nimed kantakse köidetud raamatusse ja antakse ühes medali ning rahalise preemiaga üle vabadusvõitlejale Harald Nugiseksile Võidupäeval Pärnus.
Kirjutamise hetkel on Eesti Rahva tänumedalit toetanud 376 inimest ning annetatud on kokku 12099 krooni.
Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 nimel Ain Saar
www.noortekolonn.orgain.saar@noortekolonn.org